6.novembril 2014 toimus Teaduste Akadeemia suures saalis teadusettevõtte  BiotaP OÜ poolt kokku kutsutud foorum  "Arutame diktüoneema-argilliidist", mis rõhutas vajadust taasalustada Eesti maapõue süsteemset uurimist, kuna selles leidub märkimisväärses koguses hinnalisi metalle ja energeetilist ressurssi. 

Eesti settekivimis argilliidis leidub hinnalisi metalle: vanaadiumi, uraani, molübdeeni, reeniumi, koobaltit, niklit, samuti kulda, vaske, pliid, tsinki ja teisi metalle. Settekivimit uurinud teadlaste hinnangul on ainuüksi ühe protsendi Eestis leiduva argilliidi metallide väärtus maailmaturul vähemalt 25 miljardit eurot.

"Eesti on maavaraderikas riik, Põhja-Eestis ligi 11 000 ruutkilomeetri suurusel alal leiduv graptoargilliit on üks meie hinnalisemaid loodusvarasid. Arukas on argilliiti keskkonnateadliku huviga edasi uurida ? see tähendab tegevust mitte kümne aasta, vaid poole sajandi perspektiivis. Kahjuks pole Eestis praegu maavarade uurimine au sees, kuid loodame, et uus keskkonnaminister toob muutusi suhtumises teadusuuringutesse, millest sõltub Eesti majanduse areng," ütles akadeemik Anto Raukas.  

Tänavuse Tartu Ülikooli ja teadusettevõtte BiotaP OÜ uuringu käigus on saadud ühest kilogrammist argilliidist juba 12,5 liitrit metaangaasi ning teadlased ja akadeemikud pidasid üksmeelselt vajalikuks argilliiti puudutavate teadusuuringute jätkamist. Teaduste Akadeemia saali kogunenud 40 tegev- ja emeriitteadlast, samuti ministeeriumide ja omavalitsuse esindajad said ülevaate ka nõukogude ajal Eestis tehtud argilliidiuuringutest. 

Kokkutulnud eri valdkondade spetsialistid rõhutasid vajadust edasisteks kompleksseteks argilliidiuuringuteks.

"Eesti teadlaste omaaegsed saavutused on olnud märkimisväärsed. Praegu on meil juba olemas uued tehnoloogiad ja meetodid, kahjuks maavaradega seotud teadusalad ja uuringud ei ole leidnud finantseerijate ja poliitikute tähelepanu," ütles akadeemik Mihkel Veiderma. " Ükski riik ei saa olla edukas ja jätkusuutlik ilma oma maavarasid tundmata."

"Eesti mäendus on täna majandusharuna kordi väiksem kui kolmekümne aasta eest, samas on valdkond eeskätt keskkonnahoiu poolest astunud väga pika sammu edasi. Tänast mäendust ei saa võrrelda fosforiidisõjale eelnenud ajaga omaaegses Nõukogude Liidus," ütles Tartu Ülikooli emeriitprofessor Väino Puura. "Maavarad on meie rikkus, nende kasutamisvõimaluste uurimine aitab kaasa lisaks mäendusele teiste teadus- ja tööstusharude ning kogu Eesti arengule."

BiotaP OÜ ja Tartu Ülikool tutvustasid sel aastal läbiviidud laboriuuringut ning edasisi katseplaane metallide bioleostamiseks ehk eraldamiseks argilliidist.

"Väga esindusliku arutelu kokkukutsumise eesmärk oli eri valdkondade asjatundjate teadmusvahetus, mis andis oodatust tunduvalt paremaid tulemusi nii arutelude sisukuse kui ja kavandatavate jätkutegevuste osas," ütles foorumi korraldaja, teadusettevõtte BiotaP OÜ juhatuse liige Sirli Sipp Kulli.

Teadlased arutasid ka uuringutega seonduvaid keskkonna -ja õigusküsimusi, samuti puudutati aruteludes teiste riikide kogemusi settekivimite uurimisel.

BiotaP OÜ on ainuke akrediteeritud metagenoomika ehk mikroorganismide koosluste DNA-d uuriv katselaboratoorium Eestis. Ettevõte arendab alates 2011. aastast mikroorganismide kasutusvõimalusi argilliidist metallide ja gaaside keskkonnasõbralikuks eraldamiseks.

web page maker screenshot
Copyright © 2002-2008 Web Page Maker Inc. All Rights Reserved.
                                                                           FOTOD               KONTAKT
ARUTAME ARGILLIIDI VÕIMALUSTEST